27. veebruaril toimunud erakondade debatil “4 päeva enne valimisi ja 200 päeva enne referendumit” ilmnes, et Eesti suuremate parteide esindajad näevad põhijoontes sarnaselt EL tulevikku ja Eesti rolli selles. Siiski selgus, et erakonnad tunnevad rohkem huvi sügisel toimuva referendumi kui Eesti edasise positsiooni vastu.

Eesti Euroopa Liikumise eestvedamisel toimunud avalikust debatist võtsid osa Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Uku Kuut Eestimaa Rahvaliidust, Andres Tarand Rahvaerakonnast Mõõdukad, Eiki Berg Res Publicast, Mart Nutt Isamaaliidust ning Viive Rosenberg Keskerakonnast. Kutse sai ka Eestimaa Ühendatud Rahvapartei, kelle esindaja jäi kohale tulemata. Eilsel debatil keskenduti põhiliselt kahele teemale – rahvusparlamentide roll laienenud ELs ja liidu ühine julgeoleku ja kaitsepoliitika. Eesti kuus suuremat erakonda on üldjoontes ühel nõul küsimustes, mis puudutavad Euroopa Liidu tulevikku ning Eesti poliitikat tulevase liikmena. Soovitakse, et EL oleks võimalikult tugev valitsustevaheline organisastioon ja ollakse vastu föderaalsete elementide tugevdamisele. Rahvusparlamendid peaksid erakondade arvates olema senisest rohkem kaasatud eurointegratsiooni, selleks et vähendada demokraatia defitsiiti ELs. Võimalusse, et EL peaks tugevadma ühist julgeolu- ja välispoliitikat, suhtutakse ettevaatlikult ja skeptiliselt. EL kaitsedimensioon peaks Eesti poliitikute arvates keskenduma nn pehmetele meetmetele – rahuvalvele, humanitaarabile jms. Ollakse ühel nõul ka selles, et Eesti julgeolekupoliitikas peab säilima põhirõhk NATOl. Arutelu paljastas Eesti erakondade vähese huvi EL tulevikuga seonduvate küsimuste vastu. Praegu keskendutakse sügisesele Eesti referendumile ja vaieldake selle üle, kuidas liitumine mõjutab palkasid ja toiduainete hindu. EL institutsioonide vaheline tasakaal või ühine julgeoleku- ja kaitsepoiitika tulevik tunduvad kaugete teemadena. Kõige vähem suutsid debatis põhjendatud seisukohti esitada Keskerakonna ja Rahvaliidu esindajad, kes tunnistasid, et mitmeid vestluse all olnud teemasid ei olnud nende erakondades arutatud. EL institutsioonide kohta esitas kõige selgema nägemuse välisminister Kristiina Ojuland, kes leidis muuhulgas, et europarlamendi rolli ei tohiks tugevdada. Selle seisukohaga ei ühtinud Mõõdukate esindaja Andres Tarand, kelle sõnul algselt Toomas Hendrik Ilvese poolt välja käidud 2-kojalise parlamendi mudel väärib endiselt toetust. Eiki Berg pooldas praeguse institutsionaalse tasakaalu säilitamist ning Mart Nutt rõhutas sarnaselt Ojulandile riikide esindatust. Mõningaid erinevusi ilmnes ka esinejate suhtumises ühisesse välis- ja julgeolekupoliitikasse, kuigi üldjoontes oldi sarnastel positsioonidel. Andres Tarand suhtus küll ettevaatlikult kuid põhimõtteliselt teistest positiivsemalt Eesti osalusse välis- ja julgeolukupoliitikas, leides et üldiselt peaks Eesti seadma eesmärgiks ühistes poliitikates osalemise. Nutt ja Berg rõhutasid paindlikkust ja koostööst kõrvalejäämise võimalust. Ojuland oleks koostöö hõlbustamiseks valmis lisama kvalifitseeritud enamushääletust vähemkaalukates ühiste seisukohtade elluviimist puudutavates küsimustes. Kuid seda eeldusel, et üldisemad otsused tehakse ka edaspidi ühehäälselt. Uku Kuut seadis EL välispoliitikale eeskujuks kunagise Rootsi peaministri Olof Palme tööd rahu ja sallivuse edendamiseks maailmas. Viive Rosenberg soovis EL abiga tõhustada Eesti idapiiri kaitset ning võitliust kuritegevuse ning narkomaaniaga. Erakondade debatt toimus Eesti Euroopa Liikumise igakuiste avalike kohtumiste sarja “Euroopa jutud” raames.