Eesti avaliku arvamuse silmis on eelistatud julgeolekugarantiiks Euroopas USA ja NATO asemel hoopis Euroopa Liit, selgus reedel Brüsselis avalikustatud Eurobaromeetri küsitlusest.

Vastates küsimusele, kellele tuleks usaldada Euroopa kaitsepoliitika üle otsustamine, valis 51 protsenti juunis-juulis küsitletud Eesti elanikest Euroopa Liidu, kirjutas Eesti Päevaleht. 28 protsenti pakkus, et esmane sõnaõigus peaks jääma liikmesriikide valitsustele ning vaid 11 protsenti eelistas NATO-t. Sama arvamus kehtib kõigis kümnes uues liikmesriigis, mis EL-iga järgmise aasta 1. mail ühinevad. Euroopa Liidu ühist jurisdiktsiooni kaitsepoliitikas eelistas 46 protsenti, oma valitsust 22 protsenti ja NATO-t 18 protsenti uute liikmete kodanikest. Mitte üheski uues liikmesriigis ei ületanud usaldus NATO vastu EL-i oma. Kümne uue liikmesriigi vastuste keskmine seab tõsise küsimärgi alla argumendi, et pärast EL-i laienemist tugevneb USA hääl ühenduses. Mõtlemapanevad on samuti võrdlusarvud EL-i ja Ameerika Ühendriikide rolli kohta maailma mastaabis, kirjutas ajaleht. Eestis usub 36 protsenti küsitletutest, et USA panus rahu tagamisse maailmas on negatiivne, samas kui 34 protsenti ütleb, et see on positiivne. Eestiga sarnasel negatiivsel arvamusel on inimesed ka Bulgaarias, Ungari, Lätis, Slovakkias ja Sloveenias. Vaid Poolas, Leedus ja Rumeenias on USA pooldajaid enam kui vastaseid. Eesti esindajaid EL-i põhiseadust arutaval valitsustevahelisel konverentsil võib mõtlema panna ka asjaolu, et enam kui kolmveerand Eesti küsitletuist soovib EL-ile oma armeed, selgelt enam kui pool tahab ühist välisministrit, ligi kolmveerand EL-i oma kohta ÜRO julgeolekunõukogus ning kaks kolmandikku ka ühist EL-i immigratsiooni- ja asüülipoliitikat, kirjutas Eesti Päevaleht. Suuremat lõimimist ei soovi Eesti elanikud vaid meediapoliitika reeglite kujundamisel ega haridus- ja kultuuripoliitikas. Eestis on ka üks Ida-Euroopa madalamaid toetusnäitajaid eurole. Krooni asendamist ühisrahaga toetab 53 protsenti, vastu on 39 protsenti.