Eesti Euroopa Liikumise eestvedamisel toimus reedel, 22. septembril, vestlusring teemal Transnistria iseseisvumine ja Moldova. Transnistria iseseisvumisreferendumi kohta jagasid oma teadmisi mitmed spetsialistid, peaesinejana oli kutsutud Euroopa Parlamendi Moldova delegatsiooni juht Marianne Mikko.

Euroopa Juttude sarjas toimunud kohtumise käigus tuli lisaks Transnistria iseseisvumise küsimusele arutluse alla ka selle piirkonna teised probleemsemad teemad, suhted Moldova ja Euroopa Liidu vahel ning võimalikud tulevikuperspektiivid.

Teadaolevalt võisid Transnistria kodanikud 17.septembri rahvahääletusel valida Transnistria tuleviku kahe suuna vahel-autonoomsena Vene Föderatsiooni koosseisus või taasliitumise Moldova Vabariigiga. Iseseisvust suveräänse riigina ette ei nähtud ega küsitud. Kuna rahvusvahelise õiguse kohaselt on Transnistria olnud pidevalt Moldova koosseisu kuuluv, ei pea ükski maailma riik peale Venemaa toimunud referendumit legitiimseks. Kuigi enamus referendumil osalenutest pooldasid Transnistria liitumist Vene Föderatsiooniga, ei tõota otsuse elluviimine võimalikuks osutuda.

Transnistrial pole tulevikku

Täna tulevad enamik Transnistria ning selle juhtide sissetulekutest sala- ja relvakaubandusest. Euroopa Liidu piirijälgimismissiooni (EU Border Aid Mission to Ukraine and Moldova) Ukraina ja Moldova vahelise piirikontrolli tugevdamise mõjul peaks tulevikus salakaubavedu vähenema, mille tulemusena vähenevad tänaste võimulolijate põhisissetulekud ning ei jõuta enam piirkonnas võimu teostada. Sellest tulenevalt võib olla üks lahendus see, et Transnistria probleem muutub praeguse süsteemi lagunemisel olematuks, arutles Marianne Mikko.

Moldova Transnistria piirkond on üsna venemeelne, elanikud on meelestatud Venemaaga liitumiseks. Domineerib vene keel ning parema tuleviku nimel pannakse lapsed vene koolidesse, ütles Moldovast pärit Eesti Diplomaatide Kooli tudeng Victor Guzun. Põhjusteks on muu hulgas ka ülejäänud Moldova aeglane majandusareng ning teadmine, et suurem osa Moldova rikkustest ja tööstusest on hetkel Transnistria aladel, on öelnud Moldova Euroopa Liikumise vabatahtlik Leonid Litra, kes külastas Eestit augusti keskel.

Transnistria probleemi lahendamise võti on Moldova majanduse reformimine ja arendamine. Kuniks Transnistrias elavate ininmeeste elukvaliteet on parem kui ülejäänud Moldova kodanike oma, jäävad nad Venemaa poole vaatama. Ainult vaba turumajanduse alustel tegutsev ja õitsev Moldova majandus võib Transnistria elanikke sundima pöörata selg Moskva ja näoga Chisinau poole, leidis Eesti Euroopa Liikumise nõukogu liige Anna-Maria Galojan.

Moldova peab edasi arenema

Kohtumise kokkuvõttena saab ütelda, et olukord Moldovas on täna kriitiline. Ennustatakse, et riigis toimub juba viie aasta pärast sotsiaalne katastroof, kuna inimesed lähevad Moldovast ära. Juba täna teenib pea üks miljon modovlast (s.o. u. 50% tööjõulisest elanikkonnast) oma sissetuleku välismaal. Moldovale on vajalik oma uste avamine välisinvestoritele – vaid läbi uute töökohtade loomise on võimalik moldovlastel sissetulekuid kodumaal teenides enda elukvaliteeti parandada ning ühtlasi Transnistria probleemi kiiremini lahendada.

Euroopa Parlamendi Moldova delegatsioon on võtnud selge seisukoha, et Transnistria küsimus on Moldova siseküsimus, mille lahendamiseks oodatakse Moldova valitsuselt jõulisi samme. Samuti on nende seisukoht, et Moldova peab keskenduma riigi arendamisesse muudes valdkondades ning teistel Moldova aladel, võib järeldada Marianne Mikko ülevaatest praeguse läbirääkimiste seisu teemadel. Oluline on vähendada Transnistria olulisust Moldova majanduses ning tõestada ka välismaailmale, et Moldovas on võimalusi investeeringuteks, tööstuse arenguks. Peab lõppema periood, mil keskendutakse abipalvete esitamisele ning räägitakse Chisinaus, Brüsselis ning Moskvas igal pool erinevat juttu.

Kuidas Eesti saab abiks olla?

Ärisuhete ning investeeringute, riiklike abiprogrammide ning rahvusvaheliste konverentside kõrval peamiseks naabruspoliitika instrumendiks, mida eestlased saavad täna Moldova abistamiseks kasutada, on Eesti kogemuse jagamine. Antud kogemuste jagamine peab olema mitmetasandiline: nii riiklikul, kohalikul kui ka ühiskondlikul tasandil. Peamine aga kogu protsessi juures on kannatlikkus ja pühendumine, kinnitas Mikko.

Moldova ja Ukraina, samuti Gruusia on Eesti Vabariigi Välisministeeriumi abi saajad prioriteetriigid. Moldova riigi- ja avaliku sektoriga teevad koostööd paljud teised ametkonnad, ministeeriumid ja ka kohalikud omavalitsused, samuti ülikoolid – sh Diplomaatide Kool. Ettepanek sõprusvaldade ja sõpruslinnade otsimise kohta Moldovas ning bilateraalsete konsultatsioonisuhete loomine on parim, mida kohalik omavalitsus saab teha.

Kolmas ehk mittetulundussektor omab paljusid kontakte ja koostööprojekte Moldova mittetulundusühingutega. Eesti Euroopa Liikumine koos partneritega peab lähiaastatel vajalikuks suurendada laiemahaardeliste koostööprojektide hulka, nende hulgas arendada välja spetsialistide/praktikantide vahetusprojekt Eesti ja Moldova vahel eesmärgiga Moldovas kolmanda sektori arendamisel abiks olla. Oluline on info ja praktiliste teadmiste vahetamise abil näidata, kuidas Eestis on kodanikuühiskonda arendatud, kuidas organisatsioone loodud ning neid juhitud, kinnitas Mikko kodanikuühiskonna esindajate sõnu.

Eestis elavad moldovlased, kes on koondunud Moldova kultuuriseltsi LUCEAFARUL alla, tõid välja, et üks suurimaid vajadusi Moldovas ühiskonna tasandil oleks toetada noori ja haridust, et nad jääksid Moldovasse. Moldovlaste rahvusidentiteedi tugevdamisel ning julgustamisel on suuresti abiks EL abiga rahastatavad noorsooprojektid, mida Moldova noori kaasates on tehtud varem ja tehakse ka tulevikus.

Moldovlased peavad oluliseks ning loodavad, et nii Eesti meedia kui ka mittetulundusühingud on abiks suurendamaks eestlaste huvi ja teadlikkus Moldovas toimuvast. See omakorda aitab siinsetel moldovlastel julgustada oma kaasmaalasi muutuste tegemisel ning riigis euroopalike tegutsemispõhimõtete rakendamisel.