Reedel 9. mail toimub Tallinnas, Eesti Kõrgemas Kommertskoolis Euroopa Päevale pühendatud kõrgetasemeline konverents “Kopenhaagenist Kopenhaagenini”, mis annab ülevaate Eesti eurointegratsiooniprotsessist viimase kümne aasta jooksul. Lisaks korraldab Liikumine Jah Euroopa Liidule mitmeid tänavaüritusi Paides, Tartus, Haapsalus ja Jõhvis

Eesti Euroopa Liikumise eestvedamisel toimuv konverents “Kopenhaagenist Kopenhaagenini” annab tagasivaate Eesti integratsiooniprotsessile käsitledes Eesti arengut Kopenhaageni kriteeriumitest lähtudes. Kõrgetasemelist konverensti juhib Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Andres Kasekamp. Konverentsil käsitlevad Eesti vastavust kolmele Kopenhaageni kriteeriumile Henrik Hololei Riigikantselei Eurointegratsiooni büroost, kolumnist Enn Soosaar, Taani suursaadik H. E Hr. J¸rgen Munk ning Justiitsministeeriumi kantsler Priidu Pärna. Konverentsi avab Euroopa Komisjoni Delegatsiooni juht Eesti suursaadik John Kjaer. Lisaks ettekannetele esitleb Tartu Ülikooli politoloogia osakonna dotsent ja Riigikogu liige Eiki Berg koostöös Eesti Euroopa Liikumisega koostatud artiklite kogumikku “Kopenhaagenist Kopenhaagenini”. Kogumik annab ülevaate aastatel 1992-2003 Eesti ajakirjanduses ilmunud artiklitest, mis käsitlesid Eesti liitumisprotsessi Euroopa Liiduga. Käesoleval aastal tähistatakse Euroopa Päeva ka väljaspool Tallinnat, kus Liikumine Jah Euroopa Liidule korraldab teabepäeva Paides, Tartus, Haapsalus ja Jõhvis eesmärgiga tõmmata inimeste tähelepanu Euroopa Liidu temaatikale ning 14. septembril toimuvale rahvahääletusele. Piirkondlikud üritused leiavad aset järgmistes kohtades: · Tartus, Küüni tänaval Kaubahalli kõrval kell 12-16 · Paides, Raekoja platsi esisel kell 14-17 · Haapsalus, Kaubamaja ees kell 12-14 Jõhvis avatakse laupäeval, 10. mail kell 17.00 kohvikus Privaat fotonäitus “Tere tulemast, Eesti, Euroopa Liitu”, kus on üleval taanlaste fotod koos nende mõtetega Euroopa Liidust. Euroopa Päeva tähistamine sai alguse Prantsuse välisministri Robert Schumanni 1950. aastal koostatud avaldusest, kus ta leidis, et Euroopat on võimalik “ehitada” üles rahumeelsetel huvidel põhinevaks liiduks.