Euroreferendum: Kui Eesti rahvas ikka ei taha ELi minna, siis ega me sinna saagi!
Eesti Euroopa Liikumise korraldatud briifingul 21. märtsil Tallinnas rahvusraamatukogus ütles Eesti Euroopa Liikumise nõukogu ja Riigikogu liige Toomas Hendrik Ilves, et pole kuigi tõenäoline, et ükski mõistlik valitsus hakkaks Eestit ELi viima rahva tahte vastaselt. «Kui Eesti rahvas ikka ei taha ELi minna, siis ega me sinna saagi,» märkis Ilves.
Riigikogus nii põhiseaduskomisjoni kui Euroopa asjade komisjoni kuuluva Liia Hänni (Mõõdukad) palvel valminud eelnõu seletuskirja kohaselt läheks ELiga liitumiseks rahvahääletusel vaagimisele põhiseaduse nn kolmas akt. Praegune Eesti põhiseadus koosneb kahest aktist: põhiseadusest endast ning selle rakendamise seadusest. Nende kahega võrdset õiguslikku jõudu omava kolmanda akti lisamise eeliseks oleks 14. märtsi kuupäeva kandva seletuskirja kohaselt lihtsus ning seetõttu ka asja olemuse rahvale selgitamise lihtsus. «Euroopa Liiduga liitumiseks ei pea korraldama eraldi rahvahääletust ja eraldi põhiseaduse muutmist,» seisab seletuskirjas. «Selle akti pinnalt on lihtne selgitada välja rahva tahe seoses Euroopa Liitu astumisega ning see tahe ühtlasi põhiseaduse täiendusena fikseerida.» Neli võimalust Põhiseaduse täienduse tarbeks pakuvad justiitsministeeriumi ametnikud eelnõu esimeses paragrahvis välja neli võimalikku sõnastusvarianti. Neist kahe esimese kohaselt Eesti kas «astub» või «võib astuda» ELi. Kolmanda ja neljanda võimaliku sõnastuse puhul mainitakse lisaks ELile ka tema 1992. aastal Maastrichtis sõlmitud asutamislepingut ja selle täiendusi Amsterdamis 1997. ning Nice’is 2000. aastal. Ka kolmandas ja neljandas variandis pakutakse valida terminite «astub» ja «võib astuda» vahel. Vahe seisneb siin eelnõu seletuskirja koostajate sõnul selles, et esimese kahe võimaliku sõnastuse puhul viidatakse ELile tema tänast olemust kirjeldamata, kolmas ja neljas sõnastus viitavad aga just nimelt liidu tänasele arengujärgule.