Statistika kohaselt on Euroopa Liidu hasartmänguturu suurus üle 84 miljardi euro ja see kasvab iga aasta mitme protsendi võrra. Tegemist on märkimisväärselt olulise tööstusega, mida ilmselgelt Euroopa Liidu inimesed naudivad.

Samal ajal on tegemist aga senise ühe suurima komistuskiviga Euroopa Liidu ühtsuse teel. Nimelt, kui paljudes EL-i liikmesriikides (nagu ka Eestis) on paika pandud konkreetsed seadused ja järelevalve hasartmängukorraldajate üle, siis osades riikides pole mitte mingeid regulatsioone.

Probleem on seda keerulisem arvestades fakti, et paljudes EL-i riikides pole isegi paika pandud seda, mida üldse mõistetakse online kasiino või hasartmängu all. Kui pole definitsiooni, ei saa ka olla regulatsioone.

Samal ajal on aga hasartmängud kui sellised tegelikult toodud välja vabalt liikuvate teenuste nimistus, seega on ilmselgelt algusest peale mõeldud ühtsema reeglistiku loomisele.

Kuna hetkel puudub üks ühtne euroopaülene reeglistik hasartmängude ja kasiinoäri reguleerimisele, on kogu EL-i kasiinoturg ütlemata kirju. Mõnes EL-i riigis on lausa kasiinomonopol, mida omab üks riiklik asutus või erafirma ning ükski teine firma suisa ei tohi avada kasiinot. Teistel on jällegi teatud litsentsisüsteem – just nagu Eestis on hasartmängukorraldajate tegevusload.

Ühtsuse puudumise ja internetiteenuste leviku tõttu tekibki aga probleem. On selge, et üks Eesti mängija võib näiteks hõlpsalt sattuda teise EL-i riigi online kasiinosse. Kuna tehniliselt võttes ei tohiks aga too kasiino eestlasele teenust pakkuda (sest puudub EL-i ülene regulatsioon ja siseriiklikud kasiinoreeglid vastanduvad teineteisele), tekibki probleem. Inimesel on küll ligipääs teenusele, kuid seda kasutada ei tohi.

Mõned kasiinod on seega muutunud omamoodi „halli turu“ teenusteks – pole just nagu keelatud, aga nagu oleks ka.

Kõlab segaselt, kas pole? Seda üksnes seetõttu, et kogu kasiinoturg ongi Euroopas praegu väga segane. Kui ühest küljest nõuab teenuste vaba liikumine seda, et ka kasiinoteenused oleksid vabalt liikuvad, siis teisest küljest keelavad siseriiklikud seadused kasiinoteenuse vaba liikumise.

Sellise olukorra tõttu tekitavad Euroopa kasiinod tegelikult meeletu probleemküsimuse Euroopa riikide üleüldise teenusevabaduse juures. Kas meie teenused on siis ikkagi täiesti vabad, kui ometigi ei tohi sa eestlasena mängida näiteks Saksamaa kasiinos, kui too kasiino pole Eestis litsentseeritud?

Ja niimoodi olemegi jõudnud „halli turu“ definitsiooni, mille hägustes piirides paljud kasiinod tänavu tegutsevad.

Kuna hetkel on kasiinoturg nii tohutult segane kõigi, nii kasiinode kui mängijate jaoks, on ilmselge, et Euroopa Liit peab vastu võtma ühtse Euroopa raamistiku hasartmängude osas. Harmooniline regulatsioon eemaldaks selle häguse piiri ja muudaks kogu turu selgemaks kõigi jaoks.