Kokkuvõte 18. märtsil Kuressaares toimunud avalikust kohtumisest „Euroopa Jutud”. Ürituse peateemaks oli „Euroopa Liidu eelarve ja majandusküsimused.” Üheks olulisemaks probleemiks peeti põllumajanduse halba seisu ning pakuti välja lahendusi olukorra parandamiseks.

Kuressaare Kuursaali kohvikus toimunud kohtumisest võtsid osa: Kalev Kallemets (Reformierakond) Mart Mäeker (Rahvaliit) Eiki Nestor (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) Mark Soosaar (Keskerakond) Modereeris Reet Valing (Eesti Raadio ajakirjanik) Põllumajandus on oluline Kohtumisel toodi välja mitmeid argumente põllumajanduse olulisuse kohta. See pole pelgalt tööstusharu, vaid ka osa rahvuskultuurist, kohalikust eripärast ja koloriidist. Seetõttu võib põllumajanduspoliitikat tinglikult pidada osaks maakultuuri poliitikast. Valdkonna suurimateks probleemideks on Eesti põllumajanduse nõrk konkurentsivõime ning inimeste, eriti noorte, lahkumine maalt linna. Need probleemid on omavahel seotud. Kontrast kohaliku ja EL põllumehe elatustaseme vahel on märkimisväärne. Seda suurendavad ka ebavõrdsed põllumajandustoetused ning turukaitsemeetmed. Võrdluseks võib tuua antud sektori suure edu II Maailmasõja eel, kus suuresti tänu vabakaubandusele müüdi Eesti toiduaineid pea kõikjal Euroopas. Seetõttu leitigi kohtumisel, et põllumajanduse aitab jalule tootjatele võrdsete tingimuste loomine (kas kaotada põllumajandustoetused EL-is täielikult või toetada kõiki ühtemoodi) ning vabakaubanduspõhimõtete järgimine. Kui näiteks piimaliitri eest makstakse praegusega võrreldes mitu korda rohkem ning toodetele eksisteerib korralik turg, asetab see piduri inimeste lahkumisele maalt ning meelitab ka paljud sinna tagasi. Odav töö lahkub Euroopast Euroopas elatakse paremini kui Aasias ja Aafrikas. Sinna liigub ka odavam ja vähemtasustatav töö. Seetõttu on vajalik aktiivne tööhõivepoliitika ning töötajele ümberõppe võimaluste loomine kogu Euroopas, ka Eestis. Iga inimene vajab head, kaasaegset ja konkurentsivõimelist haridust, kuna Euroopas tehakse järjest enam teadmismahukat ja kallist tööd. Näiteid kõrghariduse positiivsest mõjust majandusele pole tarvis kaugelt otsida. Näiteks on Soome ja Rootsi tark innovatsioonipoliitika neile riikidele suurt kasu toonud. Soomes olevat just tasuta kõrgharidus viinud suure majandusliku eduni. Euroopa Liidus on üliõpilasvahetuseks mitmeid programme. Ka Eestis tuleks neid võimalusi ära kasutada ning võtta aktiivselt osa erinevatest üliõpilasvahetusprojektidest. See laiendab ülikoolilõpetajate silmaringi ning suurendab hariduse konkurentsivõimet. Euroopa areneb piiratud ressursil Möödas on ajad, kus majandus sai areneda piiramatul ressursil(nt. orjade tööjõudu kasutades, energia üleküllusest viimast võttes, jne). Kaasaegse maailma, eriti Euroopa, suund on säästev areng, kus tuleb panustada innovatsioonile ning käia säästlikult ja targalt ümber ressurssidega, et neid jätkuks ka tulevastele põlvedele. Ka Eestis tuleks säästvale arengule rõhku panna ning hoolikalt kaaluda keskkonnaprojekte, kuid unustamata sealjuures ökotoodete märgatavalt kõrgemat maksumust. Saab ainult tervitada positiivset uudist, et Eestis on nõudlus viimaste järele ainult kasvanud. Avatud ühiskond kaitseb nn. “viljarottide” eest Viimasel ajal on palju kõneainet pakkunud suurvargus Eesti viljareservist. Seetõttu on igati õigustatud küsimus, kuidas kaitsa end tulevikus “viljarottide” või näiteks “bensiinivoolikutega rottide” eest? Kohtumisel leiti, et “rottide” vastu aitab avatud ühiskond ning et inimeste tulud võiks olla avalik teave. Tsiteerides Eesti rikkaimat inimest Enn Pant’i, võiks Äripäeva miljonäride top’i ümber nimetada tabeliks “keda me vihkame.” Mainitud kurva tõsiasja põhjus võib peituda selles, et Eestis pole isikute tulud avalik teave. Tihti viib just informatsioonipuudus negatiivsete eelarvamusteni, et jõukamad inimesed on oma edu saavutanud kuritegelikul teel. Seda ka siis, kui rikkus on saavutatud raske töö või geniaalsete ideede najal. Arenenud ja pika demokraatiaga riikides tuntakse edukate inimeste üle uhkust, meil aga mitte. Avatumal ühiskonnal on võimalus olukorda muuta, kuid see võib anda ka vastupidise tulemuse, kus nn. “vihatavate musta nimekirja” satuks veelgi rohkem inimesi. Kindlasti on see aga variant, mida tasub proovida. Selle lähenemise positiivne tulemus on palju tõenäolisem kui negatiivne.