Uudised Toimetaja Markus  

Kas inglise keel on ikka väljapääs EL keeltepaabile pärast Ida-Euroopa riikide liitumist liiduga

Alois Berger (Die Woche) leiab Eesti Ekspressi vahendusel, et lahendus Euroopa Liidu keelelisele segadusele pärast EL laienemist on inglise keele kasutuselevõtt EL ametliku suhtlemise keelena. Eesti Euroopa Liikumise avalike kohtumiste sarjas “Euroopa Jutud” jaanuaris kohtunud prof Marju Lauristin ja soome-rootsi kirjanik ning endine Europarlamendi liige Jörn Donner olid tuleviku EL keelepoliitikast rääkides seisukohal, et vaatamata 21 keele tõlkimise keerulisusele tuleviku EL-s on see odavam kui sõda
Inglise keele kasutuselevõtt EL ametliku asjaajamiskeelena võib kergelt viia absurdse tulemuseni, kus tulemuseks on nn. “telefonimäng” – esialgne mõte on tõlkeahela lõpus kõvasti kannata saanud tänu releetõlkele (nt 21 keele tõlkimine baaskeelde e. inglise keelde ja sealt vastavasse vajalikku keelde). Valem, mille järgi arvutada kõiki võimalikke keelekombinatsioone, on n2 – n, niisiis on kombinatsioonide praegune koguarv 110. Kui näiteks tsehhid ja slovakid lepivad kokku, et nende keeli vastastikku ei tõlgita, oleks 27 riigiga tuleviku EL-s ikkagi 22 keelt, mis antud valemi järgi annaks kombinatsioonide koguarvuks 462 eesti-taani omast kuni tsehhi-ungarini. Kui Euroopa ühinemine süveneb ja liit ühendab 35 keelt annaks see juba 1090 permutatsiooni. Tuntud briti ida-euroopa ekspert Timothy Garton Ash on pidanud keele küsimust EL-s ühteaegu kõige tehnilisemaks ja kõige põhimõttelisemaks pakkudes välja, et EL ametlikuks keeleks võiks olla inglise keel, mida räägib vähemalt 55% EU-rooplastest, nii nagu oli ladina keel keskaegses Euroopas. Euroopa Juttude ajal käis ka Jörn Donner välja kentsaka idee minna EL-s üle ladina keelele. Nii nagu leidsid prof Marju Lauristin ja Jörn Donner nii leiab ka Timothy Garton Ash, et mõttelaadi ei saa tõlkida, sest tõlk jääb tõlgiks, ta ei anna edasi seda emotsiooni, mis paneb inimest kõnelema. Seega oleme paradoksi ees – selleks, et olla edukas EL-s on vaja ennast teistele poliitikutele arusaadavaks teha, kuid keeles, mis on ka kõnelejale arusaadav. Prof Lauristin tundis muret eestlaste vähese prantsuse keele oskuse pärast, mis on üks peamisi EL kuluaarikeeli (75% eestlastest peab inglise keelt tähtsaks, 40% prantsuse keelt). Euroopa Juttude ajal leiti, et keelekasutus sümboolses ja poliitilises mõttes on lubada igaühel kõneleda oma emakeeles. Praktilises mõttes tuleb kõvasti parandada keelteoskust: inglise ja prantsuse keeles väitlusoskust, õppida ära juriidiline ja poliitiline sõnavara, ilma selleta sõltume liialt tõlkidest, aga tõlk ei ole ju poliitik! Veelgi põhimõttelisem küsimus on aga Ash’i arvates see, kas osalusdemokraatiat on üldse võimalik viljeleda võõras keeles ja/või 22 eri keeles. John Stuart Mill arvas, et see pole võimalik. Riigid nagu Lõuna-Aafrika ja India üritavad seda, sest tõlkimine on kallis. Kui tuleviku EL-s tagada vastastikune tõlkimine kõikidest keeltest kõikidesse keeltesse (22 keelt), siis oleksid ainuüksi EL Nõukogu päevased tõlkekulud 1 miljon dollarit – ning teist sama palju kuluks Europarlamendi tõlkekuludeks. Kui EL oleks lihtsalt rahvusvaheline organisatsioon, siis oleks võimlik kokku leppida näiteks 6 töökeeles, nagu on ÜROs. Diplomaatidelt eeldatakse võõrkeele oskust. Aga valitud poliitikutelt, küsib Ash. Tavakodanikelt? Demokraatlik poliitika ei ole nagu äri või diplomaatia. See vajab sõnu, milles inimesed tunneksid end kodus. “Esinemine parlamendi ees on sümboolse väärtusega, muidugi sõltub see ka diskussioonist. Komisjonis, kus eesmärgiks on efektiivselt töötada, segab sünkroontõlge teksti jälgimist väga, suur hulk infot läheb kaduma ja seda kõike vaatamata sellele, et tõlke tehniline kvaliteet on väga hea. Kuid monotoonsusest see ei päästa. Tõlkijad ei saa edasi anda olulisi mittesõnalisi nüansse. Seega, komitee töös osaledes on väga oluline osata keeli, et aktiivselt osaleda diskussioonis”, ütles prof Lauristin Euroopa Juttude ajal. Jaanuaris kohtunud Lauristin ja Donner leidsid mõlemad: kõigi liikmesriikide keelsete dokumentide avaldamine on väga kulukas, kuid siiski odavam kui sõda. Euroopa Liit ongi ju tegelikult kui rahuprojekt. M. Lauristini ja J. Donneri kohtumise raport on kätte saadav EELi kodulehekülje ‘Euroopa Jutud’ lingi all eesti ja inglise keelsena.

Leave A Comment