19. aprillil esitletakse programmi Idavärav raames valminud värsket uuringut, mis tutvustab Eesti ja EL-i suhteid kolme nüüdselt EL-i idapiiril paikneva riigiga: Ukraina, Valgevene ja Moldovaga. Tähelepanu keskmes on demokraatia ja kodanikeühiskonna olukord ning tulevikuväljavaated neis kolmes riigis, kus uue ühiskonnakorralduse ülesehitamine peale Nõukogude Liidu lagunemist ei ole sujunud kaugeltki nii edukalt kui Eestis.
Uuringu esmaseks eesmärgiks on aidata Eesti riigil ja eelkõige kodanikuühendustel leida tõhusaid kanaleid oma üleminekuaja kogemuste edasiandmiseks endistele saatusekaaslastele, kelle tänased probleemid meenutavad osalt Eesti taasiseseisvumise algusaastaid.

Selleks, et osata naabreid aidata, tuleb mõistagi tunda nende vajadusi, eesmärke ja probleeme. Uuringus on kasutatud allikmaterjalina muuhulgas uuringu sihtriikidest pärit ekspertide poolt tehtud intervjuusid kolme riigi kodanikuühenduste juhtide ja aktiivsete liikmetega. Samuti annab uuring ülevaate Eesti riigi ja kodanikeühenduste senistest suhetest kolme uue EL-i idanaabriga. Nendest andmetest ja analüüsist kooruvad välja uurimisgrupi soovitused Eesti ühendustele, valitsusele ja poliitikutele. Uuringu viisid läbi Kristi Raik Soome Välispoliitika Instituudist, Vahur Made Diplomaatide Koolist, Margit Säre Peipsi Koostöö Keskusest ja kolumist Enn Soosaar.

Uurimisgrupp jõudis järeldusele, et Eesti kodanikeühiskonna ülesehitamisel on saadud palju kogemusi, mille edasiandmine aitaks Ukraina, Moldova ja Valgevene organisatsioone. Abi ja head nõu vajatakse näiteks ühenduste omavahelise koostöö, ühenduste ja avaliku sektori (s.h. kohalike omavalitsuste) vahelise koostöö, rahastamise, kodanikeühiskonna tugevdamise ning EL-ga sidemete arendamise küsimustes.

Eesti Euroopa Liikumine viis uuringu läbi Eesti Euroopa Liikumise/Peipsi Koostöö Keskuse ühisprogrammi Idavärav raames Avatud Eesti Fondi kaasabil ja rahalisel toetusel.