Augusti teises pooles kavatses Euroopa Liiduga ühinemist otsustaval rahvahääletusel kindlasti osaleda 71 protsenti valimisealistest Eesti kodanikest, kellest hääletanuks ühinemise poolt 70 ja vastu 30 protsenti, selgus Emori küsitlusest.

“Võrreldes augusti esimese poolega näitavad tulemused 1-3 protsendilist tõusu pooldajate osakaalus,” kommenteeris küsitlustulemusi Emori suunajuht Aivar Voog. Tulemused kinnitavad tema hinnagul, et augusti algul toimunud murranguline toetuse tõus ühinemisele Euroopa Liiduga ei ole olnud ajutise iseloomuga. Augusti alguses oleks EL-iga ühinemisele öelnud “jah” 69 protsenti ning “ei” 31 protsenti rahvahääletusel kindlasti osaleda kavatsenutest. Augusti teises pooles tõusis ka üldine toetus Euroopa Liiduga ühinemisele. Eesti ühinemist toetas või pigem toetas Emori andmetel 62 protsenti kõikidest valimisealistest kodanikest. 30 protsenti oli kindlasti või pigem ühinemise vastu ning kaheksa protsenti ei osanud oma arvamust öelda. Augusti esimeses pooles oli liitumise toetajaid 59 protsenti ning vastaseid 31 protsenti.

Võrreldes juuliga on kasvanud toetus EL-iga ühinemisele peaaegu kõikide suuremate erakondade toetajate hulgas. Mõõdukate valijate seas on EL-i toetus 77 protsenti, juulis 62. Isamaaliidul augustis 76 protsenti ja juulis 64. Reformierakonna oli tõus 71-protsendilt juulis 78 protsendini, Res Publica valijatest toetas augustis EL-i 68 protseni, juulis 63 ning Rahvaliidul olid vastavad näitejad 57 protsenti nüüd ja juulis 47. Vaid Keskerakonna toetajate seas on EL-i toetajate osakaal enam-vähem samaks jäänud: 48 protsenti augustis ja 47 protsenti juulis. Kokku küsitles Emor augustis 1000 inimest, kellest 753 olid valimisealised Eesti kodanikud. Liikumine Jah Euroopa Liidule seadis sel kevadel oma tegevuse oodatavaks tulemuseks 75%-lise ühinemise toetajate hulga septembris. Tollal kättesaamatuna tundunud tulemus on 5 kuud hiljem tõeks saamas. Liikumine jätkab tööd oma seatud sihi saavutamiseks ja selle taseme hoidmisel ka pärast liitumist Euroopa Liiduga.